EST
ENG
 
 
 

Noored kotkad

 

Theodor Lutsu mängufilm „Noored kotkad“

„Noored kotkad“ (Siirius-Film, Tartu 1927)
Kestus: 80 min
Originaal: 35 mm, nitropositiiv, asub Eesti Filmiarhiivis.
Taastatud filmi originaal asub Eesti Filmiarhiivis, koopiaid levitabTaska Film. Saadaval ka DVD-l.

 „Noored kotkad“. Stsenaristid Aksella ja Theodor Luts (filmireklaamide kohaselt ka Oskar Luts), lavastaja, operaator ja monteerija Theodor Luts, kunstnik Heino Lehepuu, lavastaja assistent Juhan Nõmmik. Osades: Arnold Vaino (üliõpilane Tammekänd), Juhan Nõmmik (sepp Laansoo), Rudolf Klein (Ruut Tarmo; talusulane Lepik), Elly Põder-Roht (Hilja), Amalie Konsa (sepa ema), Aksella Luts (metsavahi tütar), Rudolf Ratassepp ja Olev Reintalu (punaväe komissarid) Vambola Kurg (esimene väeülem), Johannes Schütz (Juhan Sütiste; teine väeülem). Massistseenides Vanemuise teatri koori mehed ja Värska manöövritel osalenud Eesti kaitseväelased. Produtsent Theodor Luts. „Siirius-Film“ 1927.
10 osa, u 80 min. 35 mm, toneeritud must-valge. Tummfilm, Tartus saatis filmi esitust „suurendatud salong-orkester“, Tallinnas Gloria-Palace´is sama kino sümfooniaorkester Voldemar Tago juhatusel. Filmitud 1927. aasta suvel Tartus, Mustvee ja Värska lähistel.
Kutsetega esilinastus Tartu kinos Apollo 19. novembril 1927. Avalikud esilinastused kinodes Apollo ja Ideal 20. novembril 1927. Film oli ekraanil 20. - 27. novembrini (viimased seansid üksnes Apollos).
Tallinna kinos Gloria-Palace esilinastus „Noored kotkad“ 14. detsembril 1927, oli „lõuendil“ 18. detsembrini. Korduslinastus kinos Forum 7.-12. jaanuar 1928.
 

Üliõpilane, sepp ja talusulane lähevad võitlusse vaenlasega Eesti iseseisvuse ja vabaduse eest Eesti Vabadussõjas. Üks neist hukkub, teised leiavad oma õnne. Seiklusrikas lugu rohkete põnevate lahingustseenidega ja mõningate lembe-episoodidega. Lahe huumor ja lavastuslik laiahaardelisus, ajastuomased rollisooritused, hea operaatoritöö. Oma aja parim Eesti mängufilm, mis võeti kodupubliku poolt väga hästi vastu ja mida levitati ka mitmes välisriigis. Oskar Lutsu noorema venna lavastatud „Noored kotkad“ on üks vähestest enne Teist Maailmasõda valminud Eesti mängufilmidest, mis on õnneks peaaegu täielikult säilinud.
Film tuleks taastada maksimaalselt lähedaselt algul kavandatule (lähtudes ka autori mälestustest) ning helindada uue muusikaga.


Väljavõtteid omaaegsest reklaamist ja kriitikast:

Postimees 22. novembril 1927: „Praegu kino „Apollos“ ja „Idealis“ jooksev Siirius-filmi esikteos „Noored kotkad“ on Tartu seltskonna poolt üldiselt väga elavat vastuvõttu leidnud. Mõlemad kinod on kogu aeg rahvast täis kiilutud, filmiga ollakse väga rahul. Eile käis ka sõjaminister kindral Reek „Apollos“ filmi vaatamas.“

Postimees 28. novembril 1927: „Pea kogu Tartu linn on käinud Siirius-filmi „Noori kotkaid“ vaatamas.“

Päevaleht 16. detsember 1927
„Film „Noored kotkad“ esitab meile järgu meie lähemast ajaloost, mis on suudetud nii edasi anda, et üksikud osad seisavad orgaanilises ühenduses ja sündmuste käik jaksabvaatajale vaatajale süvendada tarvilikku meeleolu. Ka ei muutu ta igavaks, on mõnest kohast isegi hästi hoogus, kohati mängitud hea arusaamisega, mille juures osade täitjad süvenenud tõsisesse töösse.“

Päevalehe filmireklaam 14. detsember 1927:
„Gloria-Palace. Täna kauaoodatud hiilgav esietendus! „Siirius-Filmi“ suurteos Vabadussõjast! Suurim ja parim seni lavastatud Eesti filmidest! Eesti rahvas ajaloo suurel pöördepunktil, kuulsus- ja võidurikkas Vabadussõjas, heroilises võitluses sada korda tugevama vastasega, üliõpilaselu, rahuliku töö ja verise võitluse päevad, õrn armastus ja murdmatu kangelasmeel – seda näitab suurfilm Noored kotkad. Käsikiri kirjanik Oskar Lutsult ja Th.Lutsult. 10 suurt jagu haaravaid sündmusi ja kauneid pilte, mis on luu meie luust ja liha meie lihast. Grandioosid lahingustseenid Vabadussõjast 4000 tegelase osavõtul. Kommunistide valitsusaeg Eestis. Kõik see tehniliselt ja kunstiliselt haruldaselt õnnestunud filmis, mis on Eesti filmitööstuse meistriteos, millega algab uus ajajärk Eesti filmitööstuses. Peaosades: 1) üliõpilane - A.Vaino, 2) sepp - J. Nõmmik, 3) sepa õde - E.-Põder-Roht, 4) sepa ema – A.Konsa, 5) metsavahi tütar – A.Luts, 6) talusulane – R.Klein, 7) Eesti vabatahtl. ülem – V.Kurg, 8) komissarid – I. Reintalu, R.Ratssepp.
Mis ütleb arvustus:
K.A.H(indrey) „Pvl“ nr 336, 9.dets 1927.a….“film „Noored kotkad“ on osalt üllatavalt hea. Ta käsitab meie vabadusvõitlust ning ületab oma lahingupiltidega kõiki suuri rahvusvaheliselt tuttavaid löökfilme sel alal. Ei mäleta kuski nii haaravat lahingutegevust nii kaunil maastikul näinud olevat.“…“Sellest küljest oleks see film esimese järgu eksportfilmiks.“…“sest õige kinoinstinkt on siin pilte valmistanud täis hoogu ja temperamenti, liikuvust ja effekti.“…
Arvustaja J. J. „Vaba Maas“: „Nii siis – mäng on üldiselt hea, ülesvõtted õnnestunud, sündmus üldises voolus põnev, sisemängus küllaltki köitev ja loogiliselt keskendatud“…
Kunstikriitik J.P(ert) „Postimehes“: …“Th.Luts on ära teinud „Noorte kotkaste“ filmimisega suure töö. Näitejuhi esikteos enam õnnestunud kui eelmised…on mjuvaid stseene: meie vabatahtlike liinile jõudmine; soomusrongi kohalesõitmine, lai suure lahingu ala; fugaaside kaudu edasiantav korralik granaadilõhkemise illusioon“…


Koostanud Jaak Lõhmus