Eesti rahvusfilmograafia koostamise mõtte algatas EESTI FILM 100. Varsti ligi sada aastat ajalugu ja kultuuri talletanud filmipärandi ja Eesti filmiloomingu kohta puudub seni tervilik ülevaade. Lisaks vaieldamatule kultuuriväärtusele pakub filmograafia huvi ajaloolastele, filmiuurijatele, filmiüliõpilastele ja filmihuvilistele. Mida aeg edasi, seda keerulisem oleks taastada Eesti filmilugu.

Eesti rahvusfilmograafia eesmärgiks on koondada ühte teosesse olulisem informatsioon kõigist Eestis alates 1912. aastast tehtud filmidest. 2007. aasta hilissügisel moodustati selleks MTÜ Eesti Filmi Andmebaas, mida asusid juhtima F-Seitse filmiprodutsent Reet Sokmann projektijuhi ja Tallinna Ülikooli meediaprofessor Hagi Šein peatoimetajana.

Praktilises ettevalmistustöös esialgne idee laienes. Otsustati, et trükise asemel oleks otstarbekam luua rahvusvahelistele nõuetele vastav elektrooniline andmebaas, mille andmestikku võiks edaspidi kasutada väga erineval otstarbel, sealhulgas atraktiivse ja interaktiivse veebiväljundi loomiseks. Andmebaasi põhjal saab hiljem kergesti koostada mitmesuguseid publikatsioone - valikfilmograafiaid, filmileksikone, bibliograafiaid, personaaliaid, antoloogiaid, teaduslike-, õppe- ja laiatarbeväljaandeid nii elektroonilistel (veeb, CD, DVD) kui paberkandjatel.

Filmide kirjeldamiseks, bibliografeerimiseks ja kataloogimiseks on välja töötatud mitmeid süsteeme ja märksõnastikke, millest Eestis eeskuju võtta. Iga filmi andmestik sisaldab andmeid filmi sisu, žanri, autorite, osatäitjate, võttegrupi, tootjate, tehniliste parameetrite, võttekohtade, autoriõiguste ja levitajate kohta, samuti filmi bibliograafiat, viiteid filmi ja tegijate kohta ilmunud arvustustest, artiklitest ja raamatutest, võimalusel digiteeritud filmikaadreid, filmide stsenaariume, promoklippe, treilereid ja muud huvitavat. Andmebaasi otsing võimaldab leida infot isikute, kohtade, objektide, aja või sündmuste põhiselt.

Eesti filmi täieliku andmekogu loomine on töömahukas ja kulukas ettevõtmine. See eeldab ennekõike võtmeorganisatsioonide - Eesti Filmiarhiivi ja Eesti Rahvusringhäälingu motivatsiooni ja koostöövalmidust. Ent samuti on vaja ühtset positiivset suhtumist ja toetust kõigilt seotud osapooltelt, kelleks on Kultuuriministeerium, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Balti Filmi- ja Meediakool, samuti Eesti Kinoliit, Eesti Animatsiooni Liit, Eesti Filmitootjate Liit, Eesti Filmiajakirjanike Ühing, Rahvusraamatukogu, AS Tallinnfilm, filmistuudiod, fondid, Eesti Film 100. Peamised huvitatud osapooled kirjutasid 20.jaanuaril 2009  (Suurgildi hoones Tallinnas Pikas tänavas) alla ühiste kavatsuste kokkuleppele.

Andmebaas valmib aastatel 2009-2017 ning sisaldab andmeid enam kui 10 000 Eestis tehtud filmi kohta. Esimene osa ja veebiväjund avatakse Eesti filmi 100. aastapäeva tähistamise ajaks 2012 aastal.

Arve ja fakte:

• Aastatel 1912-2007 on Eestis toodetud üle 10 000 filmi
• Hetkel on olemas minimaalne info u 8 000 filmi kohta
• U 2000 filmi kohta on andmed puudulikud
• Filmiinfot hoitakse erinevates andmekogudes ning filmide kirjeldamiseks pole ühtset süsteemi
• Avalikkusele avatud infokogud on minimaalsed ja lünklikud
• Kogu filmiinfo vajaks kontrollimist algallikatest s.o. filmilt, paberkandjatelt, failidest
• Kogu filmiinfo tuleb uuesti sisestada loodavasse ühtsesse andmebaasi
• Ühe tööpäevaga jooksul suudaks üks töötaja läbi vaadata ja korrastada 1-2 filmi andmed
• 10 000 filmi kodeerimiseks uude süsteemi kulub minimaalselt 5 000 tööpäeva, üks inimene teeks seda tööd 20 aastat, 5 inimesel kuluks 4-5 aastat
• Kogu projekt (koos filmiringvaadete palade sisestamisega) oleks teostatav 7-8 aastaga
• Edasi peaks filmi info laekuma andmebaasi ja arhiivi täpselt ja korrapäraselt, mis vajaks seadusandlikku tuge